Talli asukoht
Ettevõtte juriidiline aadress
Ettevõte: OÜ Key
Kontakt: Key Kunman
Registrikood: 10175002
KMKR: EE100194227
Postiaadress: Pärnu mnt 234, Tallinn, 11624 Eesti / ESTONIA
E-mail: key@key.ee
Key hobumajanduse lugu
Tere, mina olen Key! Tahaksin sinuga jagada lugu, millest kogu see mu hobumajandus alguse sai.
Olin kümnene, kui minus süvenes suur soov minna hobusega ratsutama. Umbes samast ajast alates unistasin ma päris oma hobusest. Üksi ma siiski veel ühtegi talli minna ei julgenud ning isa viis mu Tondi maneeži. Mäletan, et Tondil anti mulle esmalt sõitmiseks hästi suur hobune, kes seisis boksis tagumik minu poole ja tema pea oli nii kõrgel, et ma ei ulatunud talle kuidagi valjaid pähe panema. Käisin siiski oma kümme treeningtundi ära, pärast seda aga jäin haigeks ja ratsutamisse tuli paus.
Aasta hiljem viis ema mind Niitväljale. Niitvälja ratsaspordibaasis anti mulle ratsutamiseks hobune, kelle nimi oli Efekt. Temaga oli selline lugu, et kunagi olevat ta päästetud põlevast tallist. Seepärast oli tal komme alati boksiukse avanedes ummisjalu talli vahekäiku tormata. Kord tegi ta seda sellise hooga, et astus boksist välja tormates mulle otse varba peale. Hoidsin hobusest kõvasti kinni ja lohisesin temaga kaasa. Tegin tol päeval trenni kuidagi ära, järgmisel päeval aga oli mu varvas suur nagu pakk!
Niitväljal oli ka eesti hobuseid. Pärast seda kogemust, mis mul Efektiga oli, hakkasin eelistama väiksemaid hobuseid. Mäletan, et seal oli üks väga vana hobune Aikar, samuti kollast värvi Vanik, ulukvõik Maraton ja võik Sireen. Tagantjärele on praegu raske öelda, kas olid need hobused suured või hoopis mina liiga väike! Niitväljal vahetusid hobused pidevalt, sinna toodi aeg-ajalt seltskond hobuseid, et neid ratsastada ja välja sõita ning siis edasi müüa. Üks mu lemmikhobuseid oli eesti tõugu halli värvi laia valge lauguga Ants. Antsul temperamenti jätkus. Mul on mälestus sellest, kuidas Ants täie hooga kimas ja mina pidin temast kõigest jõust kinni hoidma, endal silmad pisarais, sest ta oli lihtsalt kiire kui tuul. Kuid kui ta oli minuga mõned kiiremad ringid ära teinud, siis ta rahunes ning edasi sai temaga juba mõnusamalt ratsutada. Peale Antsu mäletan ma veel kaht kollast eestlast, kelle nimed olid Aimar ja Alfar. Niitväljal käisin ma mitu aastat ja kogu aeg lisandus sinna uusi hobuseid. Olid kaks R-tähega venda Riks ja Raks ning võik (tol ajal ütlesin tema kohta oranž) hobune Eskur, kellest sai minu püsiv trennikaaslane. Eskur oli suurepäraselt ratsastatud hobune, kuid mina ei saanud temaga algul eriti hakkama, sest olin seni sõitnud igasuguste „hulludega“ ja hästitoimiv hobune oli mulle sootuks harjumatu.
Pärast aastast ratsutamispausi oli minu järgmine ratsutamiskoht Hipodroom ja treeneriks kuulus Mihhail Fadejev. Mina ratsutasin Cerberiga ja minu hea sõbranna Siima sõitis Hondaga, need mõlemad olid budjonnõi tõugu hobused. Kui Fadejev oma hobused Tondile viis, hakkasime ka meie hoopis Tondil sõitmas käima. Ma olin 18-aastane, kui hakkasin ratsutamas käima Jägalas. Jägala tallis elasid eesti hobused Tommi ja Kaasa ning araabiavereline Venemaalt pärit Germanets. Soov saada isiklikku hobust polnud aastatega kuskile kadunud ja kuna ma armusin peagi täiega Tommi nimelisse eesti hobusesse, siis oli mu järgmine loogiline mõte, et tahan teda endale osta. Isa aga ütles, et peame ostma päris hobuse ja mitte mingi nässaka. Seda „päris hobust“ läksime siis otsima Niitväljalt. Mäletan, et esmalt pakuti meile kaht uhket täkku, kellest üks maksis müstilised 100 tuhat ja teine 200 tuhat eesti krooni. Lisaks täkkudele oli seal veel üks pisike kaheaastane must trakeeni põlvnemisega mära, kes põrkas koplis ringi ja tegi rodeot. Mära nimi oli El Paso. Ta maksis teistest palju vähem, sest ta oli nii väike. Vaatasin teda ja teadsin kohe, et seda hobust ma tahangi! Järgmisel päeval läksime teda vaatama ja suhkrut viima, mille peale ta mind hammustas. Siiski jäi see viimaseks korraks, kus ta seda tegi, rohkem ei hammustanud ta mind iialgi. Viisime kahese El Paso Jägalasse, kus ma temaga iga päev mõnusasti aega viitsin ning teda käekõrval jalutasin. Temast sai mulle suur sõber, kes usaldas mind sajaprotsendiliselt. Kui ta sai kolmeseks, viisime ta Veskimetsa Andres Treve juurde ratsastamisele ja hiljem jälle tagasi Jägalasse. Kui Jägala tall tegevuse lõpetas, kolisime El Pasoga Jüri talli. Seal jäi ta kahjuks haigeks ja kõigest 8-aastasena ka suri.
Jägala tall oli koht, mis on mulle kõikidest tallidest üle kõige meeldinud. Tall asus kõige ilusama looduse keskel, mida võid endale ette kujutada. Näiteks sai ratsutada ülevalt panga pealt üle Jägala joa niiviisi, et pidid jalad üles sadula peale tõstma! Me ratsutasime läbi pioneerilaagrite, üle põldude ja läbi metsade mere äärde välja. Jägalas oli tohutult vaheldusrikas loodus ja kõik see oli nii ilus! Pärast Passo lahkumist ei tegelnud ma hobustega mõnda aega. Siis aga tõi elu mind maale elama ja mul sündis mõte hakata eesti hobuseid kasvatama. Läksin otsima, mis on saanud Tommist, kuid Tommi oli selleks hetkeks juba päris vana. Küll aga oli Anu Matsoo mõne aja eest Tommit aretuses kasutanud ning tal olid müügis Tommi järglased. Läksin neid varssasid vaatama ning pooleaastase varsana saigi välja valitud Tommi järeltulija, meie praegune sugutäkk Voore Tintin. Kui Tintin sai aastaseks, tuligi ta meie koju ning temast sai meie eesti hobuste karja alusepanija. Loomulikult vaatasin veel ringi, sest meil oli vaja ka märasid. Nägin internetis Tiivi pilti ja ütlesin otsekohe, et see on nii ilus hobune, teda ma tahaksin! Kari kasvas nii ostetud kui kohapeal sündinud varssade läbi ja nüüd on meil 2024 . aastaks kodus tervelt 17 puhtatõulist eesti hobust, kellest 34 on sündinud meie talus.
Niimoodi tagasivaates tundub see kõik lihtne, ladus ja selge, tegelikult ei osanud ma alguses päris täpselt ettegi kujutada, millise suuna meie hobumajandus aastatega võtab, aga üks on kindel – südame täidab see rõõmuga!
Key
Key hobumajandusest ja eesti tõugu hobusest
Eesti hobune on maailmas ainulaadne. Ta on jätkusuutlik, suhteliselt vähenõudlik ning vastupidav. Tavaliselt on ta hea tervise , sõbraliku iseloomu ja keskmise suurusega. Eestlastest hobukarja teeb pilkupüüdvaks see, et sellele tõule on iseloomulik suur hulk erinevaid ja erilisi värvusi, näiteks kollane, põdravõik, ahkmust, punahiirjas, hõbekõrb jne. Eesti hobuse suurimaid väärtusi on tema värvilisus sest maailmas on vähe nii värvilisi hobusetõuge. Eesti hobune on universaalne. Tema potentsiaalsed kasutusalad ulatuvad ratsaspordist kuni künnivõistlusteni välja. Ta on suurepärane pere- ja hobihobune.
Loe pikemalt eesti tõugu hobusest
Meie ülesanne on anda oma panus eesti tõugu hobuse säilitamisele!
Tegeleme eesti hobuse tõu säilitamise, aretamise ja kasvatamisega. Key hobumajandus on EHKASi (Eesti Tõugu Hobuste Kasvatajate ja Aretajate Selts) liige ning me järgime nende programmi. Saame seda tehes ka PRIA toetust. Meie eesmärgiks on seista eesti tõugu hobuse püsimajäämise ja populariseerimise eest!
Millega Key hobumajandus igapäevaselt tegeleb?
Key hobumajandus on tegutsenud aastast 2010 ja esimesed eesti tõugu varsad sündisid aastal 2013. Täna elab Key hobumajanduses kokku 17 eesti tõugu hobust: 12 põhikarjamära, 2 sälgu ja 3 täkku. Kõik meie hobused on vabapidamisel ehk nad elavad aastaringselt väljas ja nende karjatamiseks on üle 50 ha maad. Suvel on nad suuremal karjamaal ja talvel pisut väiksemas koplis. Märad on koos ühes aias ning täkud kõik eraldi aedikutes. Kõigil hobustel on alati võimalus minna katuse alla, et varjuda tuule, vihma või rahe eest. Lõõskava päikese eest saavad meie hobused peituda kenasse puudesallu. Hein, vesi, soolakivi ja mineraalid on kogu aeg saadaval. Suvised karjamaad on üle 20 hektari suured.
Võtame igal aastal aktiivselt osa Eesti hobuste Aastanäitusest, mis annab meile võimaluse kasvatada kõrgelt hinnatud tõuloomi. Meil on väike kasvatus, kus kõik märad on väga hoolikalt valitud. Noored täkud on antud professionaalidele ratsastada, et näha ja ausalt hinnata nende omadusi ja kvaliteeti ning sobivust erinevatele spordialadele. Key hobumajanduses elab 2 kaks kõrgelt hinnatud Taube liinist põlvnevat litsentseeritud Eesti tõugu täkku Voore Tintin 869E ja meie enda kasvandik Ten. Kui otsid paarilist oma märale, oled just õiges kohas!
Tutvu meie põhikarjamäradega 12 Vaata meil sündinud varssasid 34 Tutvu meie täkkudega 3
Müüme eesti tõugu hobuseid
Meie hobused on meie perekond. Tegelikult ei raatsiks kedagi ära müüa, hobuse loovutamine ei ole kunagi südamele kerge otsus. Aga väikesed varsad kasvavad suureks ning vajavad igaüks oma inimest, kel oleks piisavalt aega pühenduda hobuse arendamisele ja temaga suhtlemisele. Meilt võid leida endale kalli sõbra ja hea kaaslase pikkadeks aastateks. Kui otsid endale Eesti tõugu hobust, siis oled täpselt õiges kohas. Meilt saab osta erinevas vanuses hobuseid, nii täkke kui märasid, perehobuseks, sõbraks, harrastajatele ratsahobusteks ja universaalseks sporthobuseks ja ka aretuseks.
Tutvu meie müügis olevate hobustega 8
Kui oled meie eesti tõugu hobustest huvitatud, võta meiega julgelt ühendust ja tule meile külla!
Ela kaasa meie tegemistele ja vaata mis põnevat Hobumajanduses toimub.
